KOLISIN

KOLISIN SIIA:
http://luulud.wordpress.com/

A miä’ tu kunst viil om?

Sa ütlid, õt tuu jaost

õt kunstnigust sai’a

tulõ mõistä akadeemilist

kiräpulga hõõrmist

vasta papõrd.

Ma küssõ-

A miä tu kunst siis om?

Sa ütlid,

õt kõik

miä ma tii om

kunst.

Ma pildisti sinno tuu päälõ.

Tolvstoi ja Tähe nukan

Õga kõrd,

ku lummõ satas maaha

ja ma jälki tulõ

müüdä Tähe uulitsat,

siis ma õga kõrd mõtlõ

ku illos olõsi

katõkõisi saista

ta latõrna posti all

ja üüst langõvit lumehelbit püüdä.

Katõkõisi-

õt kumb saa rohkõmp.

Sa’?

Ma’?

Ma tiiä õt’ Su soe

karva palitu päälõ

miilüs lumehelbil

hinnäst parki.

Samuudu miilüs mul’

hinnäst su vasta …..

Latõrnapostõ all

üüsi.

Lätsi är

Päiv naard sullõ näkko

ja öö pand jala taadõ.

Hummok jäti hind tulõmalda.

Aig lõpõs är’,

liiv inämp es joosõ.

Sa lätsi är

eelä vasta täämpätsõt päiva.

Sa vässü är’

Sul sai viländ.

Aolehe’

iks kirotasõ

õt Sa olli

ull.

nõrk.

Na tiiä-õi

õt’ õga päiv

Sa tapõlid elo-

esihinda eksistensi iist-

esi ja tõistõ iist.

Sa olli Miis.

Parhillä olõt

Sa õnnõ üts nummõr

eluro rottõ edetabeli iin.

Eestimaa

om jälki edimene

Aitüma!

Kaitseingli

Ma kõnni su jälgeden,

ma kõnni su takah.

Ma olõ sukka üteh

eski siis ku sa makat.

Ma kõnni su jälgeden

Ma kõnni su takan.

Pallõsi üts lihtnõ elo

Elo and jalaga näkko,

tablett kõllanõ

linnäs jälki makko.

Elo purgi seen

hinnäst pakus.

Elo om makus.

Hind om 666.-

Massa saat ka arvõga,

massa saat ka kopkidõga,

massa saat ka rahalda.

Esihinda vere-

eloga.

Vihm

Hummogunõ vihm

ikk’ inõmisõ mä’räst.

Õhtanõ vihm

tege na’ kur’ast.

üüsõ na’ ikvä esi.

Kiäki hummogust jälki,

mõistusõ är’ki pesi.

Ta tege tuud esi-

silmä’

ja suulanõ

vesi.

Kirjutasin natuke

Luku takah ajolda

Ku sõna om väläh

siis tarrõ ta tagasi

inämp lää-õi.

Ta pand ussõ

kipõstõ kinni

ja kõnd minemäki är’.

Tsumadani võtt’ hindägä üteh,

ajo unõhtäs maaha.

Ku sõna om väläh

siis sa olõt

ütsindä seeh-

esihindä ullõ mõttide tarõh,

luku takah,

ütsindä.

Verrev ubin

Ku hing saa täüs,

siis nakas helü

hilla katõ kapstalehe

vaihõl pääh pessmä.

Ku hing saa täüs,

siis tarõ jääs tühäst.

Ku hing saa täüs

siis nakas ta ülõ

viirõ aama.

Õkva ku Piusah vesi

keväil lumõ

minõmisõ aigu.

Kipõstõ.

Õkvalt sinno üteh võttõh.

Sa sajat maha ku ubin,

sa jäät maha ku ubin

midä tsura es tahtnu

hindälõ karmanihõ panda.

Tsura tahtsõ verevit ubinit,

a Sa olõt kõllanõ.

Õhk tetrapakõndih

Kofeniin tege tangot

hummogusõst ärätüsõst.

Kofeiin om elo,

siis ku malts on är

hapõnõnu

õhu käen.

Ku inõminõ

om är hapõnu

õho käen.

Ku õhk om

tetra pakõndi seeh

esihinnäst hingaman.

Purki

Tahasi võtta mõttõ

ja panda

na riiuli päälõ är-

savvu purkõ vaihõlõ,

vanaimä riiulihõ,

pimõdähe keldrihe

hiiri mano.

Kaanõtaja on är kaonu

mõttidõ kaanõtaja.

Mõttõ püsü-õi pään,

püsü-õi purgin,

püsü õi kohki.

Kaanõtaja om är kaonu

Mõttidõ kaanõtaja.

Vanõmuinõ

Vanõmuinõ,

laina ajo-

kannõl om mul

eski olõman.

Vanõmuinõ,

laina ajo-

pää om mul

eski olõman.

Vanõmuinõ,

laina ajo-

ja ma mängi

Sullõ kannõld.

Kats sõsar kargasõ, kargasõ.

Mõlõmpa mõistva, mõistva.

Tuudi-luudi

luudi

tuudi-luudi

luudi.

Hilla tulõ

Ku tähõ tähistä-õi,

valgus om vakka.

Siis ma tulõ hillä,

ülõ valgõ

lumõ.

Paljajalo.

Õnnõ siis ma saa tulla,

ja olla sinoga üteh.

Su kõrval,

Su üsäh.

Ummi mõttidõga

Sinoga üteh

lõngakeräh.

Uus fotublog

Sai oma maid ja urkaid netis ülevaadatud ja natu koomale tõmmatud ning uus pesa fotude jaoks loodud.

http://pildiraamat.wordpress.com/

Mõned tekstid

Siidiussi’

Päiv pand pää

teki ala,

üü sirut varba’ vällä

hiina siidiussidõist

sängürüividõ vaihõl

tetäs vahtsõt elo.

Täämpä, hummõn

ja ülehummõn.

Miis naist,

naanõ miist.

Tetäs lats

vaihõl kats-

tütärt õs viidä vette.

Päälinnah 27.12

Inimkaubandus pühi aol

Jõuluõdagul

Jessu aust

lasti pauku.

Jõuluõdaguks

jõululats

musta viigä visati vällä.

Jõulust

lats tetti rahast.

Päälinnah 27.12

Tüdrik

75b

169

61,2

39

Päälinnah 27.12

Pere’

Üsä puutõr

Om üsäh

Koh om lats?

Päälinnah 27.12

Killu toova’ õnnõ

Takusõ hammõga tsura

saisõ aknidõ all

ja mõtli

määnõ

klaas täämpä’

tulõsi sissõ visätä

verevä kivägä.

Päälinnah 27.12

T.A.L.L.I.N.N.

Tühi

Alatu

Lits

Laiskles

Inetult

Närvilises

Naris

Päälinnah 27.12

Hiirõ’

Hiirõ sõivä

pannilt

verivorsti

ja

lavvalt

hauki

piprä präänikit.

Hiirtõl om pido

nailõ lätt’

kaledri kõrdä.

Väiko hingõ,

suur iso,

suur suguvõsa,

kipõ jala’

Päälinnah 27.12

Silgutünni linnas..

…juba päris mitmendat päeva ja vaikselt tahaks juba ära Tartu saada. Tallinn lihtsalt ahistab igal samul ja igas mõttes.

T.A.L.L.I.N.N.

Tühi

Alatu

Lits

Laiskles

Inetult

Närvilises

Naris

Kodumaa armastus

Imämaa ma armasta sinno
õkva ku uma miist.
Õnnõ hädä om tollõh,
õt sura olõ-õi
parhillä siih.

Esi

Mullõ tundus õkvalt
õt mu kere eläs
umahindä elo
ja õt mu ajo
om kohkilõ
är käknü
hinnäst mu iist.
Kiäki taha-õi mukka
üteh kuuh saista
ma saisa esi
esihindä iist.

Päkäpiku

Päkäpiku omma' olõman.
Olõ-õi.
om.
?
Siis ku tulõ miis
verevä mantli ja pika habõmõga
siis om.
ok.

Naasõ elo

Tsirk
tõmmas
undriku selgä
ja läts
Viro taadõ
verevit
sulgi
näütämä.

Õnneseerum

Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä'
õt elo om õitsev malts
vaja õt
tsirk
sullõ
raekoja platsin
pää päälõ situs.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä'
õt elo om õitsev malts
vaja õt
kiäki jalaga persehe and.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä'
õt elo om õitsev malts
vaja õt
mulla maitsõ
olõsi taas kõrd suun.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä'
õt elo om õitsev malts
vaja õt
ossõ maitsõ olõsi suun.
Mõnikord om tuu jaost
õt tiidä'
õt elo om õitsev malts
vaja õt
miäkit tulõtasi miildõ
õt naabril om viil sitõm
ku sul.

Verevä kaalaräti'

Millõ mehe'
hinnäst
uma lipsuga
ossa tõmbasõ kõik aig?

Mehe' ja naasõ' vol I

Miis ilma habõmõldä
on tu sama
ku naanõ ilmä tissidõtä'.
Miis ilma naasõldä
on tu sama
ku naanõ ilma meheldä.

Armovaloh kaamel

Su käe'
omma lämmi
ja su süämen om lõkõ.
Tikku ma joht es pillä-
vahukustutit mul olõ-õi.
Midä no tetä,
kohe no minnä'?

Püromaan kirjä'tsurrist

Panõ Koidulalõ
tiku taadõ
ja Hurdalõ ma panõ kah.
Õgast juhust....
aasta viimätsõl pääväl.

Haridusõst vol I

Nii Liba Hunt
ku Liis Lass-
Mõlõmpal om uma klass
õnnõ õppaja omma tõõsõ.

Tolvstois 12.21 9.11

Suurõ mõttõ

Kas alati om hää
minnä tagasi
tuldud tiid?
Nõnda märgodi
fekaal
ulpidõn
Wildõ kemmergu klosetin.

Tolvstois 11.53 9.11

Elektripoodin

Ma näie päivä
elektritarvõtõ poodin
ostman pirni.
Ma kaie elektrikorkõ.
Päiv oll suur.
Ma nii tsillo räpäl

Tolvstois 8.11

Hamlõtilõ

Olõt Sa' eloh-
vai olõt Sa' havvan?
Olõt Sa' online-
vai olõt Sa' offline?
Tollõs om küsümüs.
Ku olõt offline
siis Sinno
parhillä
joht
olõ-õi olõman.

Tolvstois 11.45 9.11

Hummogu 2007. aastagal

Nõssi ma üles hummogu,
varra innõ valgõt,
panni puutri tüühe.
Võti ette kofeniini
ja siis teie mõnõ pliini,
kaie kus Petka tege televiisorih
suitsiidi.
Elo tundusi illos olõvat.

Üüsi

Püütõr sõi silmä är
nigu naabri pini Muri
kondi.
Nüüd ma longi
umah kongih-
vasta üüd
üritä tetä
viil veidikõsõ tüüd
õt är saas mastus üür
õt kuurih olõsi puu'
õt mu luiõ pääl olõsi
miäkit inämp ku õnnõ luu'

Hardi Volmerist

Ku meeleolu olõ-õi
siis olõ õi miäkit tetä
ja ku Sa ull tegema nakt
nüüd miskit siis
tiä õt kohki om pistik
kost saat alalõpmalda
juhtmõ vällä sikutada
ja kohegi mujalõ mulku pistä.

Mine p***** ehk turismindus täämpä, hummõn ja ülehummõn

Ku võtta perse
ja ku võtta minõminõ
siis võit õkva
kavvõndõh
är kävvü.
Ja tävvõnistõ rahalda.

Inimene suure I-ga

ma naka hummõn hummogust
inõmisõst
suurõst
ja
karvasõst
ma naka
hummõn

Silmin (16.02.07 Tln 18.00)

Õnnõ Su silmin

om üts pätt,

kiä’ om nii

kaval ku üts

ätt.

Ta kaes kuis elo

lätt.

Kohe ta lätt,

mille,

kuimuudu,

kunas…

Libligu kotun (16.02.07 Tln 18.15)

Ma tiiä

õt ku ma Sullõ

kiroda

siis Su põskõdehe

tulõva loho.

Ma tiiä

õt ku Sa parhillä loet

siis tulõva Sul libligu kõttu

ja tegevä sääl uma tüüd-

ka parhillä vasta üüd.

(14.02.07 ommik 8.05 Anktkuvä’)

Sa es tulnu

õkva mu manu.

Sa es andnu

õkva mul suud.

Sa es saaki

tuud kõkkõ

tetä.

Sul es olnu suud..

Ollivä õnnõ kõdunu’ luuq.

(14.02.07 ommik 8.05 Antkruvä’)

Eideke lätt

uma katõ

viiämbriga

õkva must müüdä.

Nii ta elo om….

Sõbrapäiv ( 14.02.07 Antkruva 8.15 ommik)

Täämä om sõbrapäiv.

A kiä om tu sõbõr?

Mis luum tu om?

Kas tallõ lätt kõrda

mis päiv parhillä om?

Õga päiv om ta jaost sõbrapäiv-

sõbõr om ja jääs

olgu päiv määnõ tahes.

Pää om pilpit täüs (3.03.07 tln 9.49)

Mõnikõrd mullõ tundus

õkva nigu Su pää

olõsi määnõgi suur

puukuur.

Koh olõ-õi muud

ku õnnõ puuq.

Kõiv,

Pettäi-

midägi olõ-õi tettäq.

Sa esihinnäst õnnõ pettäd.

(3.03.07 tln 9.58)

Tsilk- tsik tsilgakõnõ

veljo võtti’ verevä naasõ.

Millõ?

Selle õt neegrit olõ-õs joht võttä.

Mullõ saie mustakõnõ-

a ma saadi ta sanna.

Sääl ta pessi hinnäst

kõivõ ossigä,

allika viiga tsolgudi.

Vällä tull kuldnaanõ.

Külä tu nakas tõrõlõma,

külanaanõ kõnõlõma:

Olõ-õi tuust naasõst asja,

tulõ parõmp mullõ kosja.

Es ma usknu naasõ juttu

võti uma eide ja lätsi tuttu.

Magasi siis kullaga,

umatettü eidõga.

Hummogu siis avasti

õt miäkit om siih pahasti.

Naanõ tu om vakka ku sukk-

kujo õks kullast

külm nukk.

parhilla

parhilla om sääne lugu
õt mi rahvas tege hoogsalt sugu
õt võis jälki murul joosta
õt saasi taas kõrd kastehainus kõndi
õt võis keski jälki ytskõrd
tapõlda uma edivanõmbilt saadud
vere iist-kes tiid kohe sjoo kõrd
langeb liisk?

must tsirk

täämpä linnas yts must lind
mu akna alla ja tege sääl kurja hellü'
ma tege näko juhtkui kuule ma es’
mis tu tsirk hüüd-
mul oll püüd mitte kullõlda.
tsirk kraaksus ulle sõnu
ta esi tundse sjoost tüküst mõnu
ull tsirk oll
must tsirk oll
verevade silmiga'

must tsirk

täämpä linnas yts must lind
mu akna alla ja tege sääl kurja hellü'
ma tege näko juhtkui kuule ma es’
mis tu tsirk hüüd-
mul oll püüd mitte kullõlda.
tsirk kraaksus ulle sõnu
ta esi tundse sjoost tüküst mõnu
ull tsirk oll
must tsirk oll
verevade silmiga'

suslik

täämpä om sääne lugu
õt silmist vii võtt vällä
sibulamugul
väits sähvib ja
pini klähvis
vanataat tõmmas mõne mahvi
olge no vakka ti ahviq-
kärk keski kuskil
jälle sjoo vana suslik

kotus

kos om tuu kotus
kos olla olesi hää
kus rõõmust segi lääs
pää?
ta om oleman
salajases paigah
koskil putli seeh vai pilve
piiril
kus olõ- õi hiiri
seal vaid kiirgas
päikse kiiri

helü

naeru helü
tungis mu kõrva
läbi nokia
tahasi Sinno togida
Sa naarat mu üle
a ma saa õi miskit
sinna parata

kirg

silmad punased
tulised kui
söepannid
lahvatab
põleb
pragiseb
vaibub
kustub
KIRG

Tuleb vesi,
suul naeratus
mesi
tugev haare
käsi
ei väsi
koidmast
ylal
KIRGE


VILGUB
PILNGIB
KAKSIK HINGKI
SAATAN MÄNGU ASTUB
KISUB HÄBELIKKUSE-
KARDINA MAHA
TAHAD JOOSTA
PEITA
END
KIRE ( eest)


(9.11.03.kl 6.54)

Vikerkaar pilingib, hoiatab imetleb sääri punaseid kingi õnnetuid ilusaid ...

Vikerkaar pilingib,
hoiatab
imetleb
sääri
punaseid kingi

õnnetuid
ilusaid hingi
kellele saatus
lotovõitu ei kingi
ega
sääri
punaseid kingi

ei vääri punaseid kingi
millega kaasas
peale hinge
tühi pilk ja
meelas suu

Kes neid suudaks keelata?

(9.11.03 kl 7.00)

Mis varjama peab ...

Mis varjama peab tõde,
pole armukade õde.
Sa oled sõge
peegelpilt on
kõver
miski on väga rõve

valelikkus ringi luusib
silmadesse kui akutrelliga auke puurib
eelnevalt pinda uurib

Sarkasm, iroonia-
vanad sõbrad,
kellel pole ühtki õde,
kes korrale kutsuks-
kutsikaea ära viiks.

(9.11.03.kl 7.03)

Sa sündisid Kalkutas, oled ...

Sa sündisid Kalkutas,
oled pime, ruttad
juhtkoeraks ühiskonna karvane käsi,
mis suunamast Sind ei väsi.

Usaldad ja astud kindlalt
koer saba liputab,
Sina valget keppi vibutad,
üritad eest liduda
ei saa-
ühiskond pidurdab.

Rakmed koeralt enesele kaela paned,
seed ei sobi Sulle
näed välja nagu pakk
halvaad
halvaa
halva
halv
hal
ha
h
...
..
.
:)

(9.11.03 kl 7.05)

Ideed vangi pandi vesi, ...

Ideed vangi pandi
vesi, leib
nagu sandil-
petist viru tänava
kandis
ühiskond vaikselt
mõista andis,
et tee vale
valitud sai.
Neelas kala HAID.

Oli tee ja oli viit,
kes seda mäletab,
mis oli seal kirjas-
peaasi ÄRA SIIT!

( siin möllab hepatiit, keskerakonna võimueliit)

(9.11.03.kl 17.36)

Miks nutad Sa ...

Miks nutad Sa täna
kui pisarad lõppesid juba
eile
kukkusid nad maha
pots ja pots
kus selle häda ots

Soola , viha, pettumust
oli neis palju,
vett vähe
Su hääl nutujorust kähe

Töinamine teistele
pähe ei mahu
oled kui kahur,
mis laseb tyhjusesse
...kellegi
p......

(10.11.03.kl 17.70)

MA TAHAN SIND

ma tahan Sind
suudelda
Sa suur MEES
ma tahan Sind
hoida Sa suur MEES
ma tahan sind
omale
Sa
suur
MEES

SALA....

hoian kinni Sinu käest
justkui imelisest väest
tunnen miskit teravust
justkui sydames mul huss

Sina astud kindlal sammul
ei märka väge Sa
kas tõesti maagiast
tuhkagi ei mõika Sa

tantsin veel ma yhe tantsu
ei Sinu südant kompa, katsu
enese omaga mul pistmist kyllaga on,
et mitte näidata seda,
mis niigi näta om:)

POEG

lebab voodis, nina nokib
ema pesi eile sokid
hommikul ta pudru tegi
võisilmagi sisse pani,
lõuna kolme käiguga
kelnerike esivenem
E--M--A

poputab ja elu lihtsaks teeb
vanem kel mure poja ees
alles sipukates ringi roomas
eile tuli koju ja oli koomas
kemmergu täis roojas


kurat poja sisse ronind
ema pidevalt seal sonib
poiss ei kuula enam juttu
võtab koidula ja tõmbab uttu

AHISTAJA

kultuurikingad jalga ajad
lubad ennast ahista
ei kedagi selle eest
Sa vahista

maski paned ette ka
et teesklust saaks varjata
hinge karjeid summutada
närvipinget varjata

astud välja endast
Sul käes on töökindad
Sa tead mida yhiskond hindab
Sulle see käib vaid natuke pinda

ÜKSI!

öö on käes
sa ronid minu voodi
mu vaimu teki alla
mu unistustel sa tallad

kõik mu soovid neelad alla
hiljem välja kallad
käid mind ahistamas sa
ise seda tähele panemata

mind unenägudes saadad sa
hingega mul diili sõlmid
.......
hommikul ärkan ma üksi

:)))))))))))

ma astunsinu juurde
leian yles su huuled
suudlen
sa oled maandunud kui kuule
vaikselt ylesärkad
mind viimaks märkad
sinus mees tärkab
seni lõdvalt kõrval olnud käed
läbi kombivad mu keha
nagu poleks muud neil teha
yles ärkab fyysis -vaim
aga mis edasi sai???

puuga pähe!

tahan su kõrval käia
avada ukse astuda HINGE
meie vahel on mingi PINGE
liinidel linnud istuvad

yhel hetkel saabub LYHIS
kõik on yhe hetkega väga TYHI
mõistus minema pyhitud
liinidel linnud istuvad

kohmetunult vaatan otsa
ei mäe midagi
uduloor on varjutanud SINU
järel on vaid armastuse ILU
liinidel linnud istuvad

KES KURAT SA OLED???

kes kurat sa oled
et keelad endarmastada?
kes kurat oled sa
et keelitad mind suudlemast
kes sa kurat oled?
AH????
ütled et vana oled sa,
et iilagi sind ma ei saa
kes kurat oled sa
et keelad end armastada?
AH???
noor neiu su võrku sattus
pole ta teinud yhtegi pattu
ytled et te maailmapilt ei kattu
kes kurat sa oled
et keelad end armasata?
AH???

:))

su pilgus on nii palju
su silmad räägivad kuratlikke nalju
ja neid on palju
sa oled kindel nagu kalju
sind on alati nii palju
sa täidad ruumi
oma olekuga
su kõrval olen 1 väike
molekul ma

Surmatants

kõnnib teel jälgi jätmata
ennast teisi petmata
astub ligi-
Sind katab hirmuhigi
ei saa Sa joosta
pageda
oled nüüdsest parem Sa
tõotad enesele nii
hilja juba-
surma tants ei kysi
Sult jalakeerutuseks
luba

Tibi linnas!

koolis õpetaja norib
kodus kuri isa pomin
ähvardab rahata jätta
mind-vaest võsu
kel jalge all ebakindel pind

ytleb, et ma käivat riides kui lind
mida temaka teab
moest halligi ei jaga ta
ei ma viitsi seletada
võtan vaid viis koidulat

mööda linnapoode kolan
ostusoove palju nagu tolal
ale siin ja ale seal
segi kõigest läheb pea
ununeb ostuplaan
mis oli hea

Surmatants

kõnnib teel jälgi jätmata
ennast teisi petmata
astub ligi-
Sind katab hirmuhigi
ei saa Sa joosta
pageda
oled nüüdsest parem Sa
tõotad enesele nii
hilja juba-
surma tants ei kysi
Sult jalakeerutuseks
luba

Keemiast syndinud laps

kevadel sa tegid sugu
hiljem suvel avastasid,
et sitt lugu
omas kehas põnni
kannad sa
teadmata kes on isa

yheksa kuu pärast siis
kui su nisades on piim
meenub sulle kokaiin
mille vaimu synnitiseka
see poeg su rinna
otsas on siin

meenub sul nyyd isanegi
kes seemet sinusse puistamas käis
kui sa olid väga täis
tol õhtul ilus kõik näis
kurat sind võrgutamas siis käis
olid saanud just 16 täis

Narkar

pistad nõela omal veeni
toksikomaania Jumalat sa teenid
yritasid kord läbilõigata veenid
et saada uued geenid

põrgukatlas põled sa kord
seal üpeale sinu neid terve hord
siin puudub kord
igayks tahab olla lord

hommikul sysi närid sa
õhtaks pask om valla
seedekulgla perses on
oled narkarist könn

isatu

sul syndis laps
teadmata kes on paps
kurat, neid on ju kaks
sa ise alles laps

aastaid vähevõitu veel
muutlik on su meel
trygid alles kooliteel
oled nooruke sa veel

igat päeva naudid sa
annad endast.._ annad end::
kõigile, olgu vai vend
sul on kõrge lend

maandumine tuli ka
synnitusmajas
kahekesi kondate
kolmandat otsides

Euro:(

mängu nimi trips -traps -trull
euroopa liit on täna kull
1 hääl poolt ja teine vastu
ei nii me sinna liitu astu

oled noor vai vana sa
pead ikka otsustama
kui kallis sulle on su maa
mis nyyd justkui peaks liituma

kuula oma sydant sa
nii kergem on otsustada
ära ahvatleda lase end
ole sina ise- austa end

tänaval kui kõnnid sa
uhkeid plakateid jääd vahtima
kaunid pildid, suured sõnad
mõtetusi karjuvad

oled sellega juba ammu harjunud sa
ei lase end mõjutada
ytled ei või ytled ja
see sinu otsustada

Patud andeks???

palvemaija lähed sa
lööd risti igaks juhuks ette ka
petad ennest vahest Tedagi
lootes andeks saada sedasi

loovutad siis krooni paar
vahajupi eest sel maal
pühapildi ette ronid
seal paar palvet sonid

süütad viimaks kyynla ka
et saaks palve teele läkitada
nurud yht ja nurud teist
materiaalse ilma taljeseist

palvemajast väljud sa
petad end näilise
kergendustundega
arvates, et patud
kyynal kustutab

Jooming

pudelilt lendab kork
sisu tee makku leiab
sisikond halab , leinab
veri värvi muutvat näib

töntsiks muutub pilk
mälu minema jalautavat näib
keegi hiljuti kusel käis
nyyd terve peldik on seda täis

silm seletavat ei näi
iga inimloom paistab kui täi
sisikond keerleb
magu kurku tulevat näib

Narkar

nõela torkad omal veeni
arvates, et nii riiki teenid
myrgitd end keemiaga
arvates, et niigi kyllalt
maksnud sa

konarlikku teed sa käid
koperdavat rohkem näid
pysti upitad end sa
et taas jälle kukkuda

kukud nõela otsa sa
ei taha-oska sellest loobuda
foobiates elad sa
illusiooni ilmas koperdad

seljas vana on sul jakk
taskus tyhi suitsupakk
koperdad pimedal teel
ootad vikatimeest

Pangakaart

pistad kaardi mulgust sisse
saada tahad miskit nii
ei anta sulle sittagi
ei enam anta kaartigi

oli teine ilus sile
värviline ima..
vanasti sind teenis ta
nyyd on hakand nöökima

ei enam sulle anna ta
värvilist paprit-raha
ei ta taha-kade on vai paha
KERIGU PUU TAHA!!!

Edukas!

istud mersu rooli taha,
maha myynud oled oma
naha
postmodernistlikule yhiskonnale.

enam sa ei taha
panna jalga kellelegi
ette-taha
sa pole enam paha

iseloomu muutus tuli
siis kui eelmine ylemus
suri..
paras talle, ta oli su vastu
kuri..
näris kõri läbi tal muri

istud mersu rooli taga
avastad, et elu polegi nii
paha..
on sul võetud mitu nahka
ise oled mahamyynud nii
et kaotanud oled
enese...

´tytto

sul seelik on nii lyhike -
sama lyhike kui su aju.
su mälu on n´ii lyhike-
sama lyhike kui su mõte.
sa ise oled lyhike, su mõte
lyhike väiklane.
omad kallimat sa ka
kes ringi kimab bmw-ga
nokiat ta taskus hoiab.
ta on pikk
pikk on tal ka
ta on loll
lollimat ma ei tea:

kalkari ommaq

omaqu mul tuju pole, ilm
siis paisatb väga kole-
midagi uut siin ilmas kah ei ole-
ytles vana kalkar ja tõstis
troinoi putli huulile:)

Nimetu

MA OLEN HALL VARE JA VARJUGA YHTIN
MIND LEIDA ON RASKE,
KUI TOETAN VASTU KASKE.
MA OLEN IGATI RASKE-
MU VAIM ON VALE
JA KELMUSEKS MU PALE
MA OLEN VÄGA HALE.

marsuudil Obinitsa - Võru ( järg)

Närin piirakut, hää tsäid tahasi. Kuiv jääs kurku kinni sjoo piirak. Aga hää om.
Tibutab, mu valgõ villanõ palitu on likõ ja ma esi ole ka sarnane põranda mõskmise kaltsuga. Panõ vaid vars taadõ ja naka nühkma. Närin, lõualihaste tyy and sooja.
Olõ õi ullu.
YLEEEEEE...AVAAAAAA...KURAT!!!
Kõllane buss vuras ette...
järgneb

SINA

Ei tiä ma mida luutsõ tuukõrd,
kui sind silmä nurgast näi,
olin slle justkui väike täi,
keda märkavat sa es näi.

Sulle vasta kõnnin maq,
tahas pilku maha suunata,
nõnda rassõ su otsa um vaadata,
seejuures emotsioone varjata

Viimasel hetkel tõmbsi maski ette,
sjo kõik um vaid silmapete,
ei maski taadõ näe sa.

ps! jummal tänatud...

Ei taha

Ei taha minna veel

aga aeg kui vesi potis keeb

ja aurusambana käest ruttab.

Ma tahan nutta..

Ei ära rutta, oota mindki,

et koos võiks minna sinna,

kust käsikäes tuldud sai.

Vaikne tegija

Avab ukse, sisse astub,

kõik kohe üle katsub.

Ei jalat jalale ta tatsu,

pigem annab matsu,

katsub, leiab.

Välja astub-

vaikselt minema sammub.

Peatage maailm

Peatage maailm, ma tahan maha minna

ja sisikonna laiali puistata,

ma tahan näpud kurku panna

ja ropsihoole takka anda.

Mul on paha ja ma ei taha

maha matta oma viha,

raevu seemet puistada,

pisaratega niisutada,

et kasvaks vili,

mis hukutaks mind,

mille lind nopiks

ja välja kakiks.

Tahan pääseda nõiaringist

Peatage maalim-

ma ei jaksa enam

maksta……..

Tiivutu

Kus on tiivad,

mis kandsid kord sind

kui olid veel lind

ja õppisid mekkima

elu, mil hind?

Kus on su tiivad,

mis kärbitud kord said?

Sind neelas maailm alla,

nagu kala neelab haid.

Kunagi olid sa pai,

Sinisilmil kõike uskusid

ja selle eest sa said

Piki päid…

Idee kuld

Istu vaikselt, vaatab tulle..

Keegi võiks ju ometi tulla

ja kaasa võtta kulla,

mis laiali puistatud sai.

alles oli ju siin,

siis tundus see piin.

Nüüd pole enam,

maailm ei paistagi kenam.

Väärtushinnangud kui kuld on,

vaimule trellideks nad,

mis ei lase ideedel

liialt juurduda-

selleks , et need saaksid

sirguda

ja tiibu sirutada

Kala

Said võimu, jõudu,

vaimujõudu ehk ka..

Ta oli väike kala,

kes õppis ujuma.

uimi polnud,

polnud kalagi,

ega eriti ei tahagi…

Harilik maailm

Kus on su tiivad,

mis naiivsusesse viivad,

reaalsust minema hiivavad?

Tiivad kärbitud said,

Kui nähtud sai maailma-

suurt haid,

kes alla neelas kõik,

mis kätte sai.

Hai polnud paha

lihtsalt…-

mida teha kui kütust nõuab keha?

Tuul

Tuul puhub sinna,

kuhu tahtmine tal minna.

Tujutult ringi luusib.

Pea keerleb, maha end paotab

ja maasse vajub,

kaotades kõiksuguse taju,

tuimalt enese ette vahib

ja haihtub.

Hinge vang

Väljapääsu pole,

kui toas kinni oled sa,

ei aita see, et…

kuskil taevas, maa-

Sina ju sinna ei saa,

kui hinge just puhastada ei taha..

Oled isekas juurikas,

mida välja juurida ei saa,

mis sest, et kuskil

taevas

maa

Hallitanud päi

Mõte on see,

mis koperdab ja käib.

Otsib teisi halle-

hallitanud päid.

Edasi sammub, minevik

ununenud ammu.

Seljas väike pambu,

mille sisu üks paras risu,

mis ees sammujatest maha jäi,

kõnnib, koperdab

hallitanud päi,

justkui vanamees, kes on

läinud ja kelle mälufailid täis.

Nagu koduväi kes

tagasiteed mäletavat ei näi.

Pole kahju

Päike külmikusse ronis,

sina tema järele,

haarad kõike, mis kätte juhtub,

vaatamata sellele, et asi jahtund.

Sul pole kahju,

sa pistad selle ahju.

Sul pole tõesti kahju.

Kes ma olen?

Mu õpetajad vihkasid mind,

ütlesid, et ma olla mingi

narkarist lind.

Mu vanemad hoidsid mind,

olin nende loodud

kindel investeerimise pind,

mil üsna kallis hind,

mis teha see ju tänapäeva lapse hind.

Sõrad armastasid mind,

olin neile semu, vend.

Ülejäänud seisukohatud,

kelle sõnavõtud

otsekoheselt ohtlikud.

Pole ma saast

Pole mingi narkar ma, lihtsalt

tahaks illusioonis surfata.

Pole mingi varas ka, lihtsalt

kapitali vajan ma, et võiks

irreaalsusesesse pileti kaubelda.

Pole vaja mind päästa, ega

moraalikõnega säästa-

pole ju mingi saast ma.

Tahaks lihtsalt ennast maha

kõmmutada

ja süütu näoga

minema

kõndida……..

Maailma korrigeerija

Kes kurat mu tiivad kärpis

ja jalad kinni mõrtis?

Kes ahelaisse mind pani-

justkui oleks ma mingi masin

mida vaid käsi.

Kes on see, kes nõuab, et

lakusks ta peeb, kes oli see, kes

ütles, et ära enam nii tee?

Vist mingi maailma

korra korrigeerija see.

Väike tibi, kes oli kord sibi

Elas kord tibi, kes oli üks paras sibi.

Keerutas seelikut, jalga tõstis ka.

Kõrtsus poistel hää vaadata.

Oli marjonet siis veel ta,

kelle traate ja niite võis sikutada.

Nüüd marmorist kirstus lebab ta-

Olla saanud…

Põrgus nüüd vanakuradit orjab ta

kõik ta soovid täidab,

sigarigi põlema läidab.

Nii rahvasuu väidab,

väikest tüdrukut laidab.

Inimloom

Puuhalg põleb ahjus,

inimloomal pole tast kahju,

õues taevaisa pisaraid valab,

rahvas ütleb oli seda sitta vaja.

Hoovis tuulepoiss möllab-

rahvas sülitab, lällab,

veini juurde kallab,

hullab.

Tal kama…

Kunagi ju võtab muld ta,

miks mitte seni hullata?

Prostituudi esimesed sammud

Nööbib kleidi lahti seljast..

Keegi lootis,

et miskit selle all pole.

Talle vastu vaatab riiderull,

mis väike kui kiri kull.

Kaob seegi seljast..

Ta vaeseke ongi nüüd paljas.

Kalla talle veel-

ta ju niigi rentslist alla teel.

Mis see oisku talle ikka teeb?

Lehm

Õues lehm ammub,

pole härga näinud ammu.

Temal aga kuskil kõhus

juba pambu,

kes varsti samamoodi ammub,

ebakindlal sammul laial ilma sammub,

kohtab seal ta härga

kes pakub värsket heina pärga.

Õues lehm ammub,

kes pärjaga härga pole näinud ammu.

Mine

Närve olla sul vaja

kõlab käsk, vastu

püssilask-

kaja…

Närviniidid katkesid,

köita ei enam neid saa.

sõlmi neis palju,

pole õieti muud…

Juba paisatvad haprad luud,

mis helendavad nagu

kuu…

Tõmbleb

Kuldkett kaelas,

pangalaen vaevab-

inimloom loll, ise omale

hauda kaevab.

Tassib kokku vara pakke,

hävitades ajurakke.

Teelt haarates seressipomme-

puhata võib ka homme.

Miks on nii?

Ebausk kui persse läinud käsk,

Lotus kui uppunud lootsik.

armastus kui sõna, millel

rohkem kui üks tähendus-

siin kuluks ära vähendus.

Lahendust leida enam ei saa,

selleks liiga hukas maa.

Kõik see algas päeval, mil

keegi nägi vaeva,

maailma atmosfääsrist välja kaevas

ning purki konserveeris-

nüüd käärib…

Tühjus

Kahju on linnust,

kes lennata ei oska.

Hale vennast,

kel taskus tuul.

Kurb kutist, kes vanasti

viina võttis- muuseas ka ahju küttis..

Tühi tunne maailmast,

kus pole ühtki

terve ajupotensiaaliga

last…

Inimene 21.sajandil

Imed pastakat kui lutti,

ninast tilgub tatti.

Silmad punnis,

süda paha

jäta juba ükskord

see suitsetamine maha.

Ei sa taha- oled pigem paha.

Alla neelad uue pilli,

keel ammu juba sul villis

Ära näe vaeva

Miks karistad mind sa?

Õigust selleks omamata?

Kes enada arvates oled sa,

Et võid mind keelata?

Arvad, et vanus kõigeks loa annab,

eksid rängalt see vaid

kammitsad peale kannab.

Noomid, keelad, ähvardad.

Justkui peaks sellest liigutatud olema.

Ei korda lähe su sõnad mulle.

Miks peakski, kes üldese selline oled sa,

et tuled mind õpetama???

Parasiit

Miks ootad teistelt seda

Mida isegi ei tee?

Miks loodad, et su kohta öeldaks kena,

kui seda pole sa veel.

Krohvikiht paks olla võib-

ei varjata kõike suuda see.

Sa ei märka, et mädaned seest-

lehkagi tundvat sa ei näi.

Oled justkui väike ahnust täis täi,

kes ootab teistelt seda,

mida isegi ei teeks.

Sügistuul

Tule tuul ja puhu ära

puudelt pudenevad lehed,

puhu mõtteist kurvad vennad,

kelle käepigistused olid nii hellad.

Möödub aeg ja löövad kellad

jällegi nii kaunilt hellat.

Peas puhub tuul, sumisedes,

Et see kõik on sügisluul,

Vaatamata sellele lehti

Ei ole enam puul..

Linnamees

Käsi koba rinda,

küsimata kauba hinda-

see käib ilgelt pinda.

Mees arvab, et mingi lind ta,

kes sulgedega vehib,

end nendega ehib.

Võlts kõik see, seda teab ka mees,

aga tal niigi kõik pees...

Loodus ju nii seadnud,

et ta kõigest mees,

kel silmakalapid ees.

Trollipidu

Trollid peavad oma pidu,

millel puudub uba –idu.

Keksivad tule ümber sääl,

neil kõigil ämbrist rüübates on nii meeletult hea.

Sellest kõigest segi läheb pea

ja trollipoiss enam ei tea,

miks murueide tütre kaisus olla nii hea.

Tuleb ommik-

kõigil valutab pea.

Keegi ei mäleta,

et eile

õhtul oli nii hea.

Tere tulemast tagasi reaalsusesse!

Karjub mõistus

pea.

Puberteet

Püüab joosta, liduda,

ei taha näida pidur ta.

Pidutseb ja pläskust rüüpab,

aegajalt seiklustesse hüppab.

Ei taha olla pipar ta,

üritab kõike lennult haarata-

seejuures haavu saamata,

maad jalge all tundmata,

pidureid leidmata.

Kuidas kõik alguse sai…

Sa ulatad peekri,

et rüübata sõõmu sealt saaks.

Aga peeker on suur ja raske

ning seetõttu keelduda mul laske.

Ei anna alla sa vaid peekri ise

mu huulile tõstad ja palud ollust rüübata.

Ma rüüpan sõõmu, rüüpan kaks-

varsti on peeker tühi.

Sa ulatad uue, uue, uue.

Nii see algas…

Nüüd enam peekrit ei pelga ma

Ega oma ka…

Vaid hoopis pudelist rüüpan,

Kuna joodik Karla olen ma.

Kiisu

Hulgub tänaval, tühjal “tühermaal”,

kass väike , kes otsib päikese laike.

Loom must kui süsi,

peas üks mõte vaid püsib-

leida kiir väike,

mis annaks elule läike.

Haavatu

Istub rannal,

käes katkine kellapannal,

tüdruk väike ja vaatab

loojuvat päikest.

Ta on üksi-

nukker, kurb.

Kell ei tiksu enam,

päike ei tõuse enam,

tüdruk ei armu enam kunagi…

Illusioon

Ta lubas sulle tuua,

Tähed, kuu ja palju muud.

Kuid sinuni jõudsid

vaid tuhk ja luud.

Sa ootasid trofeed,

aga said vaid silmavett.

Ta polnud mingi pätt-

lihtsalt ulatage taskurätt,

et pisaraid pühkida saaks

ning maha matta:

taskurätt, tuhk ja luud.

Isiksus

Mis on see, mis maksab?

Raha, õnn, kuulgi tapab.

Naeratades südame

tegevus lakkab.

Siis aga laksab

ja kõik lakkab.

siseneb isiksus

ja see maksab.

Ahvid

Vihaselt jalgu trambib,

istudes õhku ahmib,

seejärel tõmba mõne mahvi.

Mida te vahite-ahvid?

Kas pole enne näinud

inimlooma, kes mahvib?

Vaadake ringi te kuradi ahvid,

See kõigest ju inimhing,

kes tikku tõmba ja end

seeläbi põlema süütab.

Mõttetu

Jutul on jumet ja mõtegi

urust välja poeb.

Käes ju kevad ja ahven koeb.

Poegi palju, nagu mõtteidki…

Halvaks läheb üks,

alla annab teinegi.

Jutul on jumet

ja nii las ollagi.

Tarvidust pole mõtet siit otsida,

seda ei leia kindlasti siit sa.

Mida arvad (n)?

Mida minust arvad sa,

seda isegi ei aima ma.

Mida sinust arvan ma,

seda eal enesele ei tunnista.

Ei julge sõrme ulatada,

kardan, et käe haarad sa.

Mis saab edasi-

see ei huvita kedagi.

Pole teda enam

Alles ta oli rõõsk ja noor,

nüüd järel tast vaid koor.

Kuhu kadus armas hing,

kel jalas oli kuldne king?

Pani plehku, varjas end..

Sa tahtsid olla talle

ju vaid vend.

Ei suutnud sellega leppida,

hüppas kaljunukilt vette ta

nüüd inglid teda lapivad

ja sinul sellest vaid süümekad.

Üksi lauldes

Oli öö ja kotkas laulis,

üksi kaljunukil ta.

Halas, halises ja kräunus,

oma kurba saatust üksinda.

Mingil ajaühikul siis vaikis,

alla vaatas ja ettepoole kaldus…

Love Land

Kas mäletad veel seda aega,

mil sa tulid mootorsaega?

Teelt mind pühkisid ja

sügavikku uhtusid.

Olin justkui puuga pähe saand,

avastades end armastuse maalt.

Ma kardan

Sa tulid ise mu juurde,

ei osand öelda muud kui suudle,

Ma justkui noor puudel,

aralt sind koban…

Uurin, puurin, muidu pärin,

vastuseks vaid täägi tärin.

Ma värisen…

Tibi

Kannad uhket kontsakinga,

kasukat, mil on hinda.

Kotikegi maksab palju,

sa ei seedi raha nalju.

Palju justkui pakud sa,

su ees kummargil on terve maa,

kuid sina arugi sest ei saa.

Sa kõnnid uhkelt püstipäi

oled justkui hukka läind täi.

Tugev

Hiljuti sa sündisid,

kõiki kohe ründasid,

edasi kõndisid…

Peagi olid küllalt suur,

taipamaks, et elu,

see vaid rauast puur,

kust välja päästa,

võib sind vaid,

iseenda tugev vaim.

Lähen hetkeks

Tahan sinust vabaneda,

miskipärast ei saa.

Olen justkui kärvand kass,

ja sina maa.

Vajan mulda, pimedust,

aga sa vaid näitad mulle ust.

Vargsi lahkun ruumist ma,

jätan ukse praokvile ka,

et võiks tagasi kord tulla.

Foobiad

Surma, verd ja palju muud,

kardad sa kui mõnd uhuud.

Foobiaid sul palju on

ja juurde tulevat aina näib.

Aga sa ikka vargsi käid

ja väldid mind nagu haid.

Sa pidevalt ringe teed

leidmata õiget eluteed.

Nõiaringi keskel sa

pesa teed ning heidad

sinna rahus magama.

Unekas

Eile kui uinusid sa

ei suutnud ette aimata,

et öösel košmaare

nägema hakkad sa.

Hommikul siis püsti kargad,

justkui oleks majas vargad.

Süda taob ja higipiisad kõikjal

värised justkui haavaleht.

Tea-

sa oled äärmiselt kehv.

Kus olid sa?

Kus olid sa siis kui kell näitas viis?

Sa võid ju öelda, et ah, mis siis.

Kus olid sa siis kui kell näitas kuus?

Sa võid ju öelda sul tüdruk uus.

Kus olid sa siis kui kell näitas seitse?

Sa võid ju öelda ära päri…. parem…

Kus olin ma siis kui kell näitas viis?

Kui ükskord

Kui ükskord maha kärvad sa,

siis leinab sind terve maa.

Ei sa mõista, aru saa,

miks peaks sind keegi leinama,

soolast vett endast välja pigistama,

jubedat peegelpilti taluma.

Enda arust oled sa, tavaline hing sel maal,

kell hind küll pisut kallim,

aga kaupki pole hallim.

Kaisu koll

Ma tunnen ühte kolli,

kellel nimeks Olli.

Tal silmad punased ning suured,

ja ripsmed puuduvad.

Tal karvkate kõikjal on ühtlane-

puna-lilla kirju.

Tal kolm kätte ja kaheksa jalga

kuid

varbad ja küüned puuduvad.

Tal suul on alati muie

ja silmis rõõmus helk.

Ta on üks koll,

kes elab voodis mul.

Ta lendab

Ta lendab, lendab kõrgel,

ta särab kuna on vaba

ja sõltumatu.

Ma tahan teda aga ei saa,

kuna see punane ümmargune

õhupall on tõusnud liiga kõrgele.

Sa tuled, ma lähen

Sa tuled, ma lähen. Ma tean

sa vihkad mind ja võta teatavaks,

et sinagi pole mulle sümpaatne.

Kuid siiski, alati ei saa ju

tulla ja minna siis kui pähe tuleb.

Vahel tuleb jääda paigale

ning võtta lahing vastu ja see ka

ära võita.

Ükskord sa tulid, ma jäin

ja olen siiamaani.

Ammu

Keegi kuskil kurja vannub,

teine jälle vandujale julgelt

vastu sammub.

Pole mõtet vanduda selle nimel,

mis juhtund ammu.

Kuri seepeale vandudes uksest välja sammub, pomisedes:

Ah, et ammu…

Paha-puu taha

Kuna ütlesin,

et sul on paha,

siis mine puu taha.

Seal lõunaeinest

pool maale anna

ja ole õnnelik, et

inglid sind taeva

Ei kanna.

Udu

Udu see on kõikjal:

väljas, sees, silmis

ja ennekõike su jutus.

Sa miskit ei eita ega

omaks võta ka,

midagi ei poolda

ega kiida ka.

Su arvamuse udust

pean üles leidma ma.

Haaraja

Sa rüvetad kõik, mida su

käsi puutub, sa uhud kõik,

mis seda väärt. Sa võtad

kõik, mis üleliigne näib.

Sa käid kõikjal, kus

käidud enne sindki. Sa

tammud rajal, millel harusid pole.

On vaid pooled, mis sunnivad

Sind astuma edasi.

Uuringud pilvepiirilt

Vaatan pilve piirilt alla,

juhuks ega seal ei kalla.

Läbi valge vati vahu,

pilvemütsi silm ei mahu.

Uurin pikalt, uurin kaua

puurin valge vahu “ majja”.

Uurin, puurin tulemusi pole-

No kas ei ole see siis kole?

Pole mõtet

Ära hooli murest sa,

see saab isegi endaga

hakkama.

Ära piina end,

ole lihtsalt sõber-

vend.

Vaim

Vaim, vai-kus oled sa?

Sind näe ju kutsun ma,

tule välja, näita end,

tõesta, et sa pole vaid legend.

Hõljud vaikselt läbi toa,

oled leidnud hää roa

Hetkeks seisatad,

kaod siis jälle…

Heidad varju varjule

ja hajud vaiba sisse.