NII TA ELO OM

Tulli ma üles hummogulla

Varra innõ valgõt

Mõsi suu ja soie pää

Kängä jalga vahtsõ nike tossu

Lätsi vällä patsiirmä.

LUMI

Välän sattõ valgõt lummõ-

sjoolõ kaemalda kõik oll pümmõ.

Eski lumi oll kuigimuudu hinnäst är määrdnü,

sattõh vaiksõlt vasta maad.

Maa oll joba esihindäst räpänõ ja kalk,

nakas ta lumõlõ külge kui talk.

Määrdsõ ärki sjoo ilmaimõ,

valgõ sätõndävä lumõ.

SA ESI

Su suumulk om ku üts pärätü suur koobas,

kohe sisse egatsugumaisi eläit roomas.

Sa esi olõt koomah ja sitämaja puulõ ruumat.

Eelä sa kävet sõbraga juumah

Vahtsõt kesvämärjukõist pruuvmah.

Täämpä Sa tahasi lihtsalt karju-

õt lasku maailm sul ellä.

VÄGIJUUK

Sa lahendid ütõ putli vägijuuki är

Ja õkva tunnid kuis väkõ tull mano.

Kiä tu õtõl õt putlih olõ õi aro?

Tu oll vast määnõgi ull pruunkahr

Kiä sonis umah talvõunõh.

MÕNIKÕRD

Mõnikõrd om hää istu

Pingil,

Taburetil,

Morol,

Liival,

Asfaldil,

Tugitoolih,

Uma kodo trepil.

PILLI ELO

Egä korstna all,

om iks mõni pill,

mis tekk uma hellü.

mis elä uma ello.

Mõnikõrd õhtal ütehkuuh ritsikidõga,

tõõnõkõrd jälki varra innõ valgõt

HUMMOK’

Täämpä hummog om kuigimuudu tõsitmuudu.

Nagu miskit olõsi puudu nagu miskit olõsi

kohki är.

Und olõ- õi,

päikõist olõ-õi,

lund olõ- õi.

Eski patja olõ õi inämp.

Kaisumõmmik om kah

kohkilõ är rännänü.

Midä viil?????

HUMMOK’ KATS

Päiv paistus jo persehe

A sa iks viil olõt kohki sängüh

Hiina siide vaihõl

Magat uma elost poolõ maha

Laialõ ilmalõ kurdat õt kõik

Om sitastõ,

Õt kõik om nii ullimuudu paha.

Sa õi taha inämp

Olla

Ellä

Tetä

Saada

Panna

HUMMOK’ KOLM

Ku ütõl hummogul olõ õi

inämp maltsa tsäid

ja helgit mõttid häid

ja päivä su vastah

lavva takah istmah

ja sullõ kavalidõ silmiga

otsa kaemah

siis olõ õi sa inämp eloh.

Siis olõt sa kohki

parõmbah paigah

ummi asju ajamah.

MÕTÕLUS

Kõik na kõnõlõsõ

Õt hommog olla hää.

Olla eski parõmp

ku õhta vai päiv.

Mõni kõnõlõs eski,

õt olla targõmp.

Aig saa-õi kunagi

olla tark õnnõ inemisõ saava.

SINÄ

Õnnõ sinä suudat

Nõnda kavala piguga otsa kaia

Ja kõik maailma kurjusõ minema aia

Õkva nii

Kuis tekk susi põrsidõ majaga

Är puhku

Õnnõ saq

Tõõsõ nõndamuudu mõista õi

Tõõsõ tulõ õi sjoo päälõgi

AOPILDIMASSIN

Sa võtit uma aopildimassina

ja nakasid minno läbi tollõ passma.

Kaesid läbi väiko mulgu.

Kaesid nii ja vaatsid naa,

iks jäi miskit sul tabamalda.

Püüdä tahsõ hääd hetke.

Mis olõsi ku silmapete.

Mis meenutasi sullõ sjood hetke,

siis ku olõ är kavvõndõh

Teispool jõkõ.