A miä’ tu kunst viil om?

Sa ütlid, õt tuu jaost

õt kunstnigust sai’a

tulõ mõistä akadeemilist

kiräpulga hõõrmist

vasta papõrd.

Ma küssõ-

A miä tu kunst siis om?

Sa ütlid,

õt kõik

miä ma tii om

kunst.

Ma pildisti sinno tuu päälõ.

Tolvstoi ja Tähe nukan

Õga kõrd,

ku lummõ satas maaha

ja ma jälki tulõ

müüdä Tähe uulitsat,

siis ma õga kõrd mõtlõ

ku illos olõsi

katõkõisi saista

ta latõrna posti all

ja üüst langõvit lumehelbit püüdä.

Katõkõisi-

õt kumb saa rohkõmp.

Sa’?

Ma’?

Ma tiiä õt’ Su soe

karva palitu päälõ

miilüs lumehelbil

hinnäst parki.

Samuudu miilüs mul’

hinnäst su vasta …..

Latõrnapostõ all

üüsi.

Lätsi är

Päiv naard sullõ näkko

ja öö pand jala taadõ.

Hummok jäti hind tulõmalda.

Aig lõpõs är’,

liiv inämp es joosõ.

Sa lätsi är

eelä vasta täämpätsõt päiva.

Sa vässü är’

Sul sai viländ.

Aolehe’

iks kirotasõ

õt Sa olli

ull.

nõrk.

Na tiiä-õi

õt’ õga päiv

Sa tapõlid elo-

esihinda eksistensi iist-

esi ja tõistõ iist.

Sa olli Miis.

Parhillä olõt

Sa õnnõ üts nummõr

eluro rottõ edetabeli iin.

Eestimaa

om jälki edimene

Aitüma!

Kaitseingli

Ma kõnni su jälgeden,

ma kõnni su takah.

Ma olõ sukka üteh

eski siis ku sa makat.

Ma kõnni su jälgeden

Ma kõnni su takan.

Pallõsi üts lihtnõ elo

Elo and jalaga näkko,

tablett kõllanõ

linnäs jälki makko.

Elo purgi seen

hinnäst pakus.

Elo om makus.

Hind om 666.-

Massa saat ka arvõga,

massa saat ka kopkidõga,

massa saat ka rahalda.

Esihinda vere-

eloga.

Vihm

Hummogunõ vihm

ikk’ inõmisõ mä’räst.

Õhtanõ vihm

tege na’ kur’ast.

üüsõ na’ ikvä esi.

Kiäki hummogust jälki,

mõistusõ är’ki pesi.

Ta tege tuud esi-

silmä’

ja suulanõ

vesi.